Disainibriifi koostamine: hea briif hoiab ära pooled parandused
Enamik parandusi ei tulene halvast teostusest, vaid sellest, mis jäi alguses ütlemata. Briif ei pea olema pikk — see peab vastama vaid mõnele küsimusele.
Iga lisaparandusring maksab aega mõlemale poolele. Ja enamasti ei teki see sellepärast, et disainer eksis, vaid sellepärast, et mõni oluline asi jäi ainult kliendi pähe. Hea briif hoiab selle ära.
See ei pea olema pikk dokument. Piisab, kui see vastab järgmistele küsimustele:
- Eesmärk. Mida see materjal peab saavutama? Müüma, teavitama, üritusele kutsuma? Üks peamine eesmärk on parem kui kolm.
- Sihtrühm. Kellele see on mõeldud? Olemasolevatele või uutele klientidele? Eesti- või venekeelsele lugejale? Noortele või eakatele?
- Formaadid ja mõõdud. Kus see ilmub? A4 flaier, 6 × 3 m bänner, Instagrami lugu, 30-sekundiline telereklaam. Kui vaja on mitut kohandust, loetlege kõik kohe alguses — see mõjutab juba esimest kavandit.
- Tekstid. Lõplikud tekstid, soovitatavalt juba korrektuuri läbinud. Tekstimuudatused pärast küljenduse valmimist on kõige sagedasem lisaparanduste põhjus.
- Materjalid. Logo vektorformaadis (AI, EPS, SVG või PDF), brändiraamat ja fotod originaalsuuruses — mitte kodulehelt kopeeritud.
- Tähtaeg. Millal on vaja esimest versiooni ja millal lõplikke faile? Milline kuupäev ei ole nihutatav — näiteks trükikotta üleandmine või eetrisse minek?
- Kes kinnitab. Üks inimene, kes teeb lõpliku otsuse.
- Näited. Kaks-kolm näidet, mis meeldivad — ja mis ei meeldi. See ütleb rohkem kui „tahame midagi modernset“.
Kui kõike veel ei tea
See on normaalne. Kirjutage briifi ka see, mida Te veel ei tea — „mõõdud on veel täpsustamisel“ on parem kui vaikus. Siis saab küsimused lahendada enne töö algust, mitte alles pärast kolmandat versiooni.
Lühim briif, mis toimib: mis, kellele, kus, millal ja kes kinnitab. Ülejäänu saab selgeks ühe vestlusega.